Ära mitte mingil juhul otsi sellelt lehelt varjatud teksti!

What do I want? I want to play a game. You are being tested, your will is being tested...



The rules were clear. You were warned.

Saag

Mõned unistavad langevarju- ja/või benijhüppest, teised aga sukeldumisest, mägironimisest, reisimisest, lendamisest, jõukaks saamisest, suurest-väikesest perest. Vähesed, aga veidi ekstreemsemate soovidega, tahavad saada astronaudiks, A-klassi filmistaariks või ülimenukaks artistiks jne. Küsisin sõbra käest, mis on tema eluunistus ja ta vastas: "Näkku lasta." :D

Inimesed seavad endale eesmärke, mille täitumisel ütlevad nad, et on elanud täisväärtuslikku elu. Minuarust on see veits vale. Iga hetk, mil sa saad nautida kõike, mis elul ja maailmal pakkuda, on valuable. Edasi võtab sõna Jigsaw:

Can you imagine what it feels like to have someone sit you down and tell you that you're dying? The gravity of that, hmm? Then the clock's ticking for you. In a split second your awe is cracked open. You look at things differently - smell things differently. You savor everything be it a glass of water or a walk in the park.
But most people have the luxury of not knowing when that clock's going to go off. And the irony of it is that that keeps them from really living their life. It keeps them drinking that glass of water but never really tasting it.


Minu point on see, et "Saag" pole lihtsalt tühipaljas rõve õudusfilm, seal on midagi deebimat.


Ja lõpetuseks väike nali:

Mees näeb kurja vaeva, et oma vanasse Moškvitsisse signalisatsiooni paigaldada. Sõidab ligi sõber BMW-l ja küsib:
"Milleks signalisatsioon? Kardad, et ära aetakse?"
Mees vaatab hapu näoga sõbrale otsa:
"Sinu oma aetakse ära, aga minu omas käiakse sital!"

Time enjoymax

Objektijuht Raido oskab oma ehitisi nii korraldada, et seal viibimine on mõnus ja lisaks sellele on ta hea host. Käpp Maha vol 5.(?) ei saanud seekord oma nime õigustatud, sest keegi ei saanud oma käppa maha seal, aga kvaliteetaega pakuti siiski. Lisaks pean ütlema, et kauasoojeneva veega vann lisab täpid tähele "a" nimes "Käpp Maha." Täielik time enjoymax ma ütlen.

Nagu neljapäev, nõnda nägu

Tartust Viljandisse naastes sain sellesügisese teise lumesõidu tehtud. Võõra autoga pole see üldse nii mõnus kui sinise ladaga. Tegelt see viimane pole ka just oma masin, aga väga kodune siiski.

VÜKKis on mu klassijuhataja Jeremy Clarksoni lookalike ja arvestades, et mõlemad on automehed, siis kutsumegi teda Jeremyks. "Minu Mersul on kapoti all vähe ruumi, aga uuematel E-klassi autodel ei mahu sõrmgi vahele, katsu siis pirni vahetada - täitsa perses värk"

Imre palus mul lisada siia informatsioon, mis puudutab minu ebavlevat olemist tema korteris. Ta on ise haige ja nii ma olen siin eraklikult tema toas, kaaslasteks ahi ja arvuti. Ei julge Imre korterikaaslastega ka sõprust looma minna. Võtsin ette käigu kohalikku Rubiini ja vaatasin Final Destination 4-ja. Hinna ja kvaliteedi suhe ei ole absull sama mis Valgas. Ainus millega Rubiin Valga Kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalile ära teeb, ongi ruum, kus viibid. Ja filmi iseloomustab: "Nimi ütleb kõike.."

Viisk läks Viljandist Tartusse

Viljandi-Tartu-Bettoni-Sõbraselver(hea mõte)-Bettoni-Turusõbra rist...





Maido, Heldur, mina ja Kats - joo*e

Baltic Film and Media School

Aasta on 67..

Avastan end olevat huvitatud filmikunstist. James Bondi filmid panevad aluse minu entusiasmile selles valdkonnas ja minu sisseastumiskatsetel mängib see saaga suurt rolli. Selle meesterahvaga (pildil) hakkavad olema jutuajamised eeldatavast minekust katsetele TV/audiovisuaalse meedia erialale sellesse kooli.
Ma ei kavatsegi saada järgmiseks Vahur Kersnaks, lihtsalt, olen sündinud valel aastal ja ajal, mil ma lõpetan keskkooli ei toimu sisseastumiskatsed filmi erialale.

Pidevalt kui kohtume selle noormehega pildilt, leiavad aset jutuajamised minekust Tallinnasse katsetele, kuid kumbki ei tea midagi täpsemalt sellest. Tähtaeg on kunagi juulis ning mida lähemale sellele, seda spetsiifilisemaks muutuvad teemad. Saades teada, et protfoolio on vajalik, hakkame arutama, mida sinna lisada ja milliseid filme võiks teha. Mul on olemas VG jõulupeoks tehtud crap nn "Jõulumärk", mis hiljem vaadatuna ei kannata eriti karmi kriitikat väljagi. Aga sellegipoolest saab see viimasel hetkel lisatud portfooliosse kui silmapaistev teos võrrelduna aegu tagasi teatrifestivalil otse kaameras monteeritud wannabe laagriõudukaga.

Lõpuks jõuan ajas sinnamaale, et minek Tallinnasse on teoks saamas. Esimene pool katsetest möödub ilma pingeridu koostamata, kõigest kerge azczismentz loeng + kirjalik eneseteostus ja koju minek ning paari päeva pärast tagasi tulek.

Kutiga pildilt valime transpordiks Renoo. Nimelt kiirustame kella 11-ks Valgast Tallinna, et jõuda lisada oma lõdva randmega tehtud fotojutustused teemal "The town, the people - the life around me". Hiljem selgub, et kiirustamine oli asjatu ja vabalt oleks võind venida pealinna poole.

Vestlus on kirsunaelaks kogu sündmusel. Kui Margus(see sama poiss rohelisel pildil) rääkis asjalikult oma huvist üles astuda televisioonis, siis mina jahun oma mitte eriti kõrge-kultuursetel teemadel Prison Breakist ja James Bondist, mis on ilmselgelt vale tegu, sest olles alustanud 36. kohalt pingereas ei saa isegi kohta tasulisel kohal ja tema sai suht null seisust tasuta koha BFM-is. Selle eest olen talle siiamaani ühe *** võlgu.

Ja kui kuulen tema jutte sellest koolist, siis aina suurem huvi tekib ning järgmine aasta kavatseme sõbraga mõlemad minna katsetele filmi erialale.

Baltic Film and Media School.....mm....j*zz..



...kuid tegelt toimus see 40+2 aastat hiljem

Iga algus on raske

Võtan sõpradest eeskuju ja tahan ka blogi pidada. Raudselt ei tegele ma sellega kaua, sest puudub järjepidevus, aga see on täpselt nagu Emase Peni projektidegagi - planeerimine ja algusfaas on väga huvitavad ja tahtejõudu jagub, aga kui script on peaaegu valmis, siis kaob mõte, kaob tahtejõud elada üle raskused. Äkkmõtetega ongi nii, et peas saab kogu kompott valmis ideaalilähedalselt ja tegutsema asudes tuleb sein ette.

Mida ma kirjutan, mida ma kirjutan, mida ma kirjutan...